Juba aastaid on tööstusrobotid taganud lihtsate tööde automatiseerimise. Seni pole see toonud kaasa suuremat töötust, kuid väide on, et see on muutumas.
Lisandunud heaolu jõuab seega vaid västeni – (suur)ettevõtete omanike ja juhtideni. Esialgu suureneb seega vahe rikkuse ja vaesuse vahel veelgi. Kõigepealt kaotavad oma töökohad madalama haridusega inimesed ning neile ei tule ka asendajaid. Madalmaades satuvad nad töötuse turvavõrku ja toimetulekutoetustele. Teistes riikides, näiteks USA-s, viib see palju kiiremini kibeda vaesuseni. Seega pole raske arvata, et see võib põhjustada tohutut rahulolematust ja võib-olla isegi revolutsioone. Loodetavasti on see vaid vaheperiood, mille jooksul poliitikakujundajad teevad kohandusi, et kõik saaksid suurenenud heaolust kasu. Tõhusa poliitika kujundamine ja elluviimine on selle ülemineku kujundamisel ülioluline.
Kuid lõppkokkuvõttes on see areng peatatamatu, lihtsalt seetõttu, et see on võimalik ning tehisintellekti ja robotiseerimisega on sealjuures lihtsalt võimalik saavutada suurt raha ja võimu.
Kui lõpuks sunnitakse tehisintellekti tõttu töötusse ka kõrgelt haritud inimesed, on valitsus sunnitud sekkuma. Seda saab teha heaolu ümberjaotamisega (selleks ajaks juba) ülirikaste ja töötute vahel. Kuna riiklikul valitsusel ei ole enam piisavalt mõjuvõimu rahvusvaheliste ettevõtete üle, nõuab see koostööd. Lähtugem positiivsest ja oletagem, et lõpuks suudetakse see teoks teha. Me elame siis suure vabaduse, vaba aja ja heaoluga kuni hetkeni, mil viimane töökoht on asendatud nutikamate robotitega. Sel hetkel või vahetult enne seda kaob meile teadaolev majandus ja kõik on tasuta. Robotid teevad nimelt kõike, sealhulgas maavarade kaevandamist, ja kuna nad ei nõua vastutasuks midagi, teevad nad seda tasuta, 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. Toodete ja teenuste hinnad langevad seega üha madalamale, kuni need on lõpuks null.
Majandus on kadunud, rikas olemisel pole enam mõtet, sest kõik on tasuta.
Kas siis tekib varimajandus, nagu praegu eksisteerib allilma ja pealmaailma vahel, või püüame me end eristuda muul viisil? Praegu ma ei tea, mida ma aga tean, on see, et ülaltoodud stsenaarium on reaalne ja et me peame olema valmis nii praeguse ja majanduse kadumise vaheliseks perioodiks kui ka sellele järgnevaks ajaks.
Kuid kui me sellega õigesti ümber käime, saavutame just täpselt selle, mida oleme alati tahtnud. Rohkem vaba aega ja piisavalt sissetulekut, et elada ilusat ja õnnelikku elu. Seda mõtet pean ma väärtuslikuks, et jätkuvalt innovatsiooni investeerida.
Hiljuti esitas see Economou oma nägemuse sellest, mis peab juhtuma ja ka juhtub, kui tehisintellekt on paljudes valdkondades inimestest tõhusam.